|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
FAKTE IIRIMAA
KOHTA Geograafia Iirimaa on saar, mis
asub Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Kliima Golfi hoovuse ja
pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa
kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud
on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C
vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C).
Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm. Rahvaarv 4.2 miljonit. Keel Inglise keel on teine
riigikeel ning väljaspool Gaeltachti alasid, kus räägitakse jätkuvalt iiri
keelt, on see peamine töökeel. Usk Iiri põhiseadus tagab
kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Poliitika 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping,
millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus
Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse
moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Majandus Viimastel aastatel on Iirimaast
saanud Euroopa üks kiiremini kasvavaid majandusi. Iiri majandust
iseloomustavad kiire kasvutempo ja tasakaalus avaliku sektori
finantseerimine. 1995 ja 2005 vahel oli SKP kasv keskmiselt 7.5%, mis on üsna
hea tulemus võrreldes ülejäänud tööstusriikidega. 2006. aastal oli SKP 165
triljonit eurot, mis 4.2 miljoni elaniku kohta teeb üle 39 tuhande euro
inimese kohta. See on 139% võrreldes Euroopa keskmisega. Lähemal ajal Iiri
majanduse kasv jätkub, kuigi veidi väiksemas tempos. Seda toetavad
koostööprojektid Valitsuse, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Tööandjate Liidu
vahel. Iirimaa täitis kergelt Euroopa Rahaliidu nõuded ja oli üks
kaheteistkümnest euro-raha asutajaliikmest. Euro võeti kasutusele 1.
jaanuaril 2002. Väikese siseturuga ja rahvusva |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
